Tuleviku planeerimine

#1
Tervist,

Olen inimene, kellele meeldib kõike ette planeerida. Tihti on läinud just nii, nagu olen planeerinud.
See kord ei olegi ma nii kindel.. Ma tean, et soovin näiteks luua tulevikus pere. Ehk ma soovin endale tulevikus ühte last. Ma ei tea, millises vanuses tuleks näiteks laps saada. Mul on juba planeeritud, mida lähen ülikooli õppima ning kelleks peale seda soovin saada. Oleks suhteliselt raske saada näiteks ülikooli ajal laps, kuid oleks ka mõttetu käia tööl näiteks aasta ja kohe peale seda lapsepuhkusele minna.. See töökoht oleks ka selline, et väga naeruväärne oleks seal ainult aasta töötada ning siis ära tulla. Samas tahaks lapse enne tööle minemist ära saada, kuid kust saaksin sel juhul selleks sissetuleku? Enda vanemate turjal ei oleks hea elada veel koos lapsega. Pealegi tahaksin kohe peale ülikooli lõpetamist ka samas tööle minna.. Ma ilmselt ei teadvusta endale päris täpselt, mida soovin.

Tundub hetkel jube pseudoprobleem, kuid see pidev planeerimine kontrollib mu elu ning just need lüngad planeerimises ei lase mul rahulikult praegust elu elada. Tegelikult on probleeme veel, aga ma keskenduksin hetkel vaid ühele. Ma ei saa selliste mõtete pärast öösiti korralikult magada (seletab ka seda, miks kirjutan sellist teksti siia kell veerand 1 öösel) ning ma tahaks ära lahendada selle probleemi. Ma saan aru täiesti, kui te minust nüüd imelikult mõtlema hakkate. See on tõesti pseudoprobleem ning ma saan sellest aru ise, lihtsalt see kraabib kuskil sügaval minu hinges. Kui teil on vähegi ideid, oleksin vägagi tänulik. Kui ei ole, aitäh teksti lugemise eest.

Ma tean, et siin leidub tarku inimesi, kellel on kindlasti head nõu anda.

Aitäh teile kõigile
Kätlin

Re: Tuleviku planeerimine

#2
Ei tundu just hea planeerija, kui enne reaalset sissetulekut tahad lapse saada. :D Kas sul rikas kutt või vanemad? Arvesta siis ka sellega, et kutiga kooselu ei pruugi püsima jääda, kust siis raha saad, kui isegi aastat enne tööl ei ole käinud ja normaalset vanemahüvitist ei saa. 12 eelnevat kuud võiks normaalne palk olla, muidu jääd miinimumhüvitisega tiksuma.

Kui sa veel riske tahad sisse kalkuleerida oma plaanidesse, siis ega see ülikool nii kerge ka ei ole, et lihtsalt lähen ja lõpetan, pealegi ei anna baka ise veel mingit kindlat head tööd sulle, tuleb ikka edasi õppida. :D

Soovitan sul plaane teha järk-järgult, üks asi korraga. :)

Re: Tuleviku planeerimine

#3
Tore, et mingisugune visioon sul peas olemas on. See on väga hea, kuna siis on mingid eesmärgid, mille nimelt praegu pingutada ja tööd teha. Siiski juba pisut elukogenumana võin öelda, et ükskõik kui hästi me ka ei planeeri, viskab elu meile teele vimkasid, võib kõik pea peale pöörata ja teeb üleüldsiselt oma korrektiivid. Loen välja, et tahad sellist tüüpilist edukat elu: kõrgharidus, karjäär, laps ja mida kiiremini, seda parem. Muidugi on hea, kui kõik omavahel klapib ja töötab, kuid samas ei ole vaja "saavutada" seda kõike kahekümnendate alguses ühe jutina. Üks noor tark ärimees ütles mulle kunagi, et tal on kõik olemas: karjäär, pere, maja, mitu uhket autot, mootorratas jms ning kui tal 35-ks eluaastaks pangalaen ja kõik makstud saab, mis siis edasi? Millest siis unistada, mida saavutada? Ma olin ka mingi ajani ülitubli, olid asjad enam-vähem paigas ja olin jõudmas asjadeni, aga olen juba mitu suuremad loobumist mitmes eluvaldkonnas teinud ja tunnen end elusama kui kunagi varem. Ok jah, mul on kõrgharidus ja erialane töö, millele toetuda, aga muu stabiilsus pigem puudub ja panengi rõhku elamisele, erinevatele kogemustele jms. Elu on liiga lühike, et vaid rabeleda. Muidugi peab seda ka, aga mingi perioodi vältel. Ja kindlasti ei soovitaks ma last teha esimese ettejuhtuva tüübiga. Ja oled sa üldse kursis, kas sinu erialal saab lihtsalt tööd seal valdkonnas, kuhu soovid? Ütlesid, et pole mõtet vaid üks aasta selles kohas töötada, et siis laps saada vms, seega eeldan, et see töö vajab siis suurt pühendmist. Kui sul selleks ajaks juba laps kõrval on, vajaksid sa kindlasti füüsilist abi ka lähedastet, kuna väikesed lapsed jäävad palju haigeks, mistõttu peavad vanemad neid kodus ravima ega saa füüsiliselt tööl kohal käia. Kas selle saaksid ära korraldada? Ma arvan, et mõistlik järjekord oleks: ülikool, töö (v-o enne ülikooli lõpetamist saad juba alustada väikestviisi enda erialal ja karjääri rajamisega), pere. Mõnele aga sobib väga hästi: laps, ülikool (saab vahepeal nt akadeemilisele jääda), karjäär. Eks lõpuks kujuneb kõik ise.
Vasta

Mine “Unistused ja tulevikuplaanid”

cron