Eeskuju

#1
Mõtelsin, et jagan teiega lugu endast, et olla mõnele ehk eeskujuks ;)

Olen 15 aastane(sain 2 kuus tagasi) ja olen täiesti erinev teistest(just iseloomu pärast). Mu klassikaaslased jooksevad 11 klassi poiste sabas ja teevad nendest pilte - nemad pole aga nendest huvitatud. Juba 7 klassis jooksid mõned tüdrukud 10 sabas. Tõesti, milleks seda teha - et crushida kedagi? Mina aga seda õigeks ei pea.
Ma naen seda kõike pealt, kuid ei taha nende tuju ära rikkuda ja lähen nendega kaasa..

Lisaks sellele mul pole elus olnud uhtegi poissi - mu pinginaabril on, nad on olnud koos 2 aastat ja ma pole väga õnnelik nende peale, väga tore on vaadata ja tunda heald meelt teiste üle - ei see ei ole kadedus. Lisaks pole mul olnud suudlust, 1 musi sain klassivenna käest kui mängisime pudelit(parast ta ütles mulle et tegi ka seda hea meelega). Olen veel süütu.

Ma ei käi mööda peod ringi, ei ole kunagi suitsetanud ega tarbinud alkoholi. Keskendun koolile ja hobidele, 1 mu hobi on tennis ja ujumine, olen nendel aladel võinud väga palju.

Iseenesest saan ma poistega hästi läbi..naeran nendega kaasa, ja naeratan neile. Mitte selleparast et neile meeldida, tean et igaühel jõuab kätte õige aeg :)

Ma tõesti ei meigi end ja pole seda kunagi teinudki, ei ole põhjust miks seda peaks tegema. Ja riides käin nagu enamus inimesi praegu - ikka firma riietega :D

Tahtsin lihtalt oma kogemusi jagada..ja olen eriti uhke oma vanemate üle, kes on mind sellisena kasvatus, aitäh :)

Re: Eeskuju

#2
Aga mõnele on see-eest eeskujuks viimase moe järgi riietuvad, perfektse meigi ja poistele väga meeldivad neiud.
Sa pole eriline.
Tore, et endaga rahul oled, aga sul pole ju midagi, mille üle kiidelda. Tubli tüdruk jah, aga kas vääris teema tegemist, kus ilmselgelt su eneseuhkus tunda annab? No ei.

Re: Eeskuju

#6
Hei, mõtlesin et kuna see teema suht lamp ja no eeskuju võtta teema autorist on pisut ebamäärane vn siis kirjutan ka endast:D
Miks võtta minust eeskuju?
Ma olen elanud väga palju läbi( igaksjuhuks ka vanus siis et olen 16)..niisiis alustades sellest et ma kolisin linnast maale ja mind hakati kiusama, hakkasin tegelema ma rohkem õppimisega ja mõndade huviringidega, ma võitsin tihti võistlusi jn. missest et mul olid rasked ajad, siis ma lihtsalt olin omaette ja tegin seda mis ette juhtus, voib oelda et ma olin isegi onnelik selle raske kooli korval ahjaa isegi kui mulle kool ei meeldinud siis ma oppisin et saada paremaks. tugevamaks inimeseks kes ma praegu olen..paljud ei suuda seda seega ma voin enda yle uhke olla, ma olin vga arg jn isegi põhikooli lopus kuid siis mulle joudis kohale et see koik on vale ja ma lihtsalt läksin keset poolt 9 klassi teise kooli kus õppis ka mu sugulane.Peaks ära mainima ka selle et kna mu vanal klassioel oli synna siis ma laksin sinna kuigi seal olid need samad kiusajad ja see vana klassiode polnud ka niihea sober olnud kui ma koguaeg olin/olen arvanud, ma muutusin lihtsalt nende suhtes tolerantsemaks ja moistsin et nad ei ole ka enam nii vaiksed kui ennem ja on natukene rohkem moistusega kui varem..tahtsin sellega teile oelda et isegi siis kui inimesed on su sobrad olnud kasvoi 1% siis nendega voib ka tore olla..lihtsalt nad vajavad aega et saada aru et elu ilma sinuta on teistsugune, seega kui sa nende juurest lahkud siis ei tahenda see seda et sa nendega ei tohiks rohkem koos olla..ma ei suhtle nendega kuigi ma suudan, sest olen andestanud neile selle koige kuigi sellest kiusamisest on mulle jaanud sygav haav ja mittekeegi ei saa mult seda halba malestust ara votta.. ma lihtsalt elan s ning motlen optimistlikult ja ma olen saavutanud selle nyydseks et ma lihtsalt naeran koige ja koigi isegi enda yle, sest elu on lyhike ning rohkem vabamalt tuleb seda votta koige ja koigi juures.
Mainin veel juurde ka et paljud inimesed ytlevad et neil pole poissi v sõpru jn kuid selleks on ju ka internet inimesed!:D Eriti ei saa ma linna inimestest aru kes seda väidavad kuna nende ymber on ju palju inimesi..inimesed ärge olge lihtsalt valivad ning ärge looge teistest eelarvamusi, muidu ongi lihtsalt elu raske, igastahes rahulikku jõuluaega teile ja olge chillid edasi!:D

Re: Eeskuju

#7
Ma ei tea, this is my opinion now, ärge võtke südamesse. Ma ise olen ka palju üle elanud ja igasugusest pasast välja tulnud ning saavutanud asju, mida ma iialgi endast ei oleks oodanud aga ma siiski ei pea ennast kellegi eeskujuks kui vaid iseenda. Inimene peaks ise leidma mis tema jaoks sobib... sorry haha. Lihtsalt, hoolimata sellest, milline mu elu on olnud ma siiski ei tahaks, et keegi must eeskuju võtaks. :D
"My heart is just too dark to care,
I Can't destroy what isn't there"
Vasta

Mine “Positiivsed mõtted”