jaa jaa

#1
Tere

Mul on juba pikemat aega selline jama,et ei suuda inimestega suhelda, ma tahaksin seda teha, aga tavaliselt ei ole mul mitte midagi öelda ja ei oska kuidagi teemat arendada. Ausalt öeldes,, viimasel ajal ei tunne sellest ka eriti puudust, samas koguaeg üksinda olla ja saata mitmeid päevi mööda ilma,et kellegagi rääkida saaksin.. ei ole ka normaalne. Kohati tundub,et lausa kardan teistega suhelda.. Igasugu erinevaid mõtteid on palju.

Re: jaa jaa

#2
Tere.

Eks see natuke selline nõiaring ole jah, et kui mugavusest üldse mitte suhelda, siis hirm hoopis suureneb, selles mõttes oleks mõistlik tõesti mingi optimaalne tase leida inimestega suhtlemise ja üksiolemise osas. Igaühega ei peagi olema palju rääkida. Kas sul on inimesi, nt sõpru või pereliikmeid, kellega tunned, et on hea rääkida?

Re: jaa jaa

#4
Ehk pole nii head sõbrad siis? Tegelikult asi muidugi selles pole, et midagi rääkida pole, sest ümberringi toimub ju palju. Pigem usud ise miskipärast, et just sul pole midagi olulist ega huvitavat öelda. Kuigi on. Ei tasu endast arvata, et pole. Kui kuulad, millest teised räägivad, siis näed, et tavalistest asjadest. Lihtsalt ei tohi seda julgust kaotada üldse midagi öelda. Jälgi oma mõtteid, kindlasti on sul aeg-ajalt nii, et tahaks öelda, aga siis pidurdad end ja mõtled, et ah, mõttetu, pole vaja öelda. Kui selliseid hetki märkama ja teadvustama hakkad, saad endal nii mõndagi ikkagi välja öelda lasta.

Re: jaa jaa

#7
Olen aru saanud,et keegi ei kannata, kui talle tõde öeldakse. Seetõttu mul eriti sõpru polegi... no on ehk 1-2 inimest,kes end mu sõbraks nimetavad.. aga mis sellest.. neil pole nagunii kunagi aega. Kuna ma räägin nii, nagu asjad on, ilma ilustamata, siis paljud ei tahagi üldse sellisega rääkida.. Teen halva asja juures hea näo ja ütlen,et kõik on okei.. vot siis oleks palju sõpru ja kõik ideaalne.

Vabandan, kui olen mõnest asjast valesti aru saanud, aga nii mulle tundub.

Re: jaa jaa

#9
Üritangi kõike viisakalt ajada, kuid mulle tundub,et ma olen teistele nagu mingi tagavara variant,et kui parasjagu kedagi huvitavamat võtta ei ole, siis sobib minuga ka suhelda. Eks kõigil vaja nii-öelda oma päris sõpradega ka tegeleda ja sealjuures unustatakse need muud netitutvused ära. Muidugi selle kohta arvamust avaldada ei tohi. Kui ei ole võimalust minuga päriselt kohtuda ja midagi ette võtta, siis ei olegi mind olemas. Ei taha selllega midagi halba öelda, aga nii see kipub olema.
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid eakaaslastega”