Ma tõesti ei tea enam!!

#1
Palun andke nõu! Mul on klassis selline tüüp, kes arvab, et kui ta on vägivaldne, ropendab ja ei õpi ning segab ka teisi on ta äge. Koolis ei tea isegi õpetajad enam, mida temaga ette võtta :( . Ta ei kuula mitte kedagi :x . Rääkimine, märkused ja isegi käskkiri ei aita enam :cry: . Aga kindel on see, et sama moodi edasi enam ei saa! :evil: 
Tänud juba ette!

Re: Ma tõesti ei tea enam!!

#6
Oh jah, mul oli ka klassis üks selline kõige-vastane tüüp. Sattus üheks aastaks koduõppele ja ehk ka selle, kuid eelkõige ilmselt vanuse kasvamise ja puberteedi lõppema hakkamise tõttu, sai temast rahulik inimene, üldse mitte enam niisuguse tähelepanuvajadusega kui varem. Kas see poiss suhtleb ka kooli psühholoogiga? Ilmselt küll, ja ise usun, et just sellest võiks rohkem abi olla, mitte teie omavahelisest arutamisest ja oletamisest. Keskmisel õpetajal ei ole selliseid kompetentse, et nii sügavat ja mitmetahulist probleemi lahendama hakata.

Küll aga soovitan seda, et kuna see poiss saab niigi palju negatiivset tähelepanu, siis ALATI panna tähele, kui ta teeb midagi hästi, ütleb midagi head, tuleb mõne hea mõtte peale ja öelda seda ka välja - et see või teine asi tuli sul hästi välja, hea mõte, aitäh sulle jm. Kindlasti on selle negatiivse kõrval keeruline neid väikseid momente tähele panna, aga see on väga väga oluline, et inimene tunneks, et teda märgatakse ka positiivses mõttes. Ehk siis - on täiesti võimalik, et kuna kõik usuvad ja ka sildistavad, et tegemist on halva inimesega, võib ta ka ise seda uskuda ja seetõttu mitte soovidagi end parandada. Kui ta aga natukenegi tunneb, et ta teeb midagi siin ilmas ka hästi ja seda märgatakse, on palju suurem võimalus, et ta tahab selle hea osakaalu ka suurendada. Eks see kõik võtab aega, aga siin ongi võimalus teil endil selleks panus anda.

Edu ja mõistmist!

Re: Ma tõesti ei tea enam!!

#7
termomeeter kirjutas:Oh jah, mul oli ka klassis üks selline kõige-vastane tüüp. Sattus üheks aastaks koduõppele ja ehk ka selle, kuid eelkõige ilmselt vanuse kasvamise ja puberteedi lõppema hakkamise tõttu, sai temast rahulik inimene, üldse mitte enam niisuguse tähelepanuvajadusega kui varem. Kas see poiss suhtleb ka kooli psühholoogiga? Ilmselt küll, ja ise usun, et just sellest võiks rohkem abi olla, mitte teie omavahelisest arutamisest ja oletamisest. Keskmisel õpetajal ei ole selliseid kompetentse, et nii sügavat ja mitmetahulist probleemi lahendama hakata.

Küll aga soovitan seda, et kuna see poiss saab niigi palju negatiivset tähelepanu, siis ALATI panna tähele, kui ta teeb midagi hästi, ütleb midagi head, tuleb mõne hea mõtte peale ja öelda seda ka välja - et see või teine asi tuli sul hästi välja, hea mõte, aitäh sulle jm. Kindlasti on selle negatiivse kõrval keeruline neid väikseid momente tähele panna, aga see on väga väga oluline, et inimene tunneks, et teda märgatakse ka positiivses mõttes. Ehk siis - on täiesti võimalik, et kuna kõik usuvad ja ka sildistavad, et tegemist on halva inimesega, võib ta ka ise seda uskuda ja seetõttu mitte soovidagi end parandada. Kui ta aga natukenegi tunneb, et ta teeb midagi siin ilmas ka hästi ja seda märgatakse, on palju suurem võimalus, et ta tahab selle hea osakaalu ka suurendada. Eks see kõik võtab aega, aga siin ongi võimalus teil endil selleks panus anda.

Edu ja mõistmist!

Paar påeva tagasi nägin simpsonites pmst sama osa mis sa teises lõigus kirjutasid. Jõle hea osa oli, Nelson muutus täitsa vahvaks poisiks, aga lõpuks ikkagi muutus tagasi samasuguseks nagu ennem.

Re: Ma tõesti ei tea enam!!

#8
Kuna tema puhul on kõik instantsid läbi käidud k.a käskkiri, siis ta on süsteemi läbi näinud ja ega ausalt öeldes temaga midagi teha polegi, noorsootöötajad, koduõpe, tugiisik või vanemad kooli koos temaga istuma - vanemad on pahased, et tööl käia ei saa ja mõistus võiks pähe jõuda, samas koos vanemaga ta tõenäoliselt nii ei käitu ja kui käitub peavad vanemad oma privileege rakendama. Kui ta käitub koos vanematega jätkuvalt sama moodi, siis on ta käest läinud ja meetmed puuduvad, kõik on vanemate teha.
"See on minu elu" on minule kahetähenduslik, üks seisneb nuhkimises, teine minu püsivas probleemis. Aastad lähevad ja väärtuslik aeg tiksub, ei saa elu nautida... Gang stalking.
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid eakaaslastega”