Koolis toimetulek

#1
Viimasel ajal on mul emaga suhted jube halvaks läinud. Seda just minu hinnete pärast. Esimesel veerandil tuli kaks kolme. see on üheksanda klassi kohta minu arust siiski hea tulemus. Aga ta survestab nii palju. Ta ei usu minusse üldse, midagi head ei ütle, kui saan hea hinde. Ainult halba märkab. Ma annan endast parima, õpin iga päev tund-paar. Hetkel olen teinud mitu järeltööd, sest olin terve nädal haige. Paar kolme on ka. Viimane kord, kui ta mu nutma ja endast välja ajas, oli mu vanem õde ka kodus. Muidu elab ta oma perega eraldi. Küsisin emalt ühe lihtsa küsimuse ja olin kohe loll ja titt jne. Isa ütles ka emale, et mis sul viga on jne. Siis õde tuli ütles, et ma ei teinud midagi valesti. Olen alati arvanud, et olengi loll ja laisk ja alaarenenud, kuid õde andis nii palju enesekindlust juurde. Emaga ma midagi arutada ei julge, saan sõimata kohe. Täna oli nii hea rääkida isaga, kuidas mul täna läks, mis ma õppinud olen, mis mulle muret valmistab ja kuidas ma hakkama saan üldse. Klassijuhataja on ka väga mõistev ega pea sind mõne kolme pärast kohe lolliks. üritasin emale ka täna rääkida, kuidas klassij. suhtub, aga sellepeale ei räägita minuga enam. Nii kurb ja mõtlematu tundub seda öelda, aga ma tõesti olen hakanud oma ema vihkama. Tal puudub igasugune empaatiavõime ja emana ei suuda ta oma tütrele isegi toeks olla.
Kuidas ma koolis nii hakkama peaks saama? Tõsiselt kahtlen endas.
Kuidas oma emaga rääkida/mida üldse ette võtta?

Re: Koolis toimetulek

#2
Jah, keeruline lugu. Ma arvan, et parim asi oleks endale "paks nahk" kasvatada. Ehk siis lased ema poolt öeldu ühest kõrvast sisse ja teisest välja. See on esialgu raske, aga pikapeale peaks toimima. Muidugi pole normaalne, et ema Sinuga sedasi suhtleb ja ükski laps ei peaks niimoodi üles kasvama, aga ma arvan, et siin pole hetkel midagi muud teha, kui ignoreerida. Julmalt. Ära tee välja.

Re: Koolis toimetulek

#3
Tere!

Arvan, et enne kui emaga suhted päris maha kanda, tasuks temaga ikkagi rahulikult maha istuda (või miks mitte, leppida eelnevalt kokku, ja minna jalutama või kohvikusse istuma) ja rääkida, kuidas end tunned - justnimelt enda tunnete poolest (et tunned, et seda, mis on hästi läinud, justkui ei märgata, aga halvemini läinud saab palju tähelepanu), mitte süüdistades. Mitte sel hetkel, kui teil pinged on, vaid leida selleks rahulik hetk.

Millal sa ise muidu emale midagi head ütlesid? Millegi eest kiitsid või komplimendi tegid? Tasub ka sellele mõelda.

Re: Koolis toimetulek

#4
Ära pane ema ütlemisi eriti tähele. Ta tahab Sulle kindlasti head aga ei oska seda muud moodi väljendada. Sa oled praegu ka selles vanuses, et ema juurest kaugemale minna ei saa. Mõtle sellele kui oled oma elu peal saad ise valida kas suhtled temaga või mitte. Sa võid emele kõik välja õelda, mida sa tunned. Äkki siis tuleb ta mõistusele. See on hea, et Sa isaga rääkida saad. Keskendugi siis rohkem sellele. Ära muretse kui asjad kodus lähvad paremaks toimub see ka koolis.
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid eakaaslastega”

cron