Uue kooli probleemid

#1
Tere

Mure seisneb selles, et tulin sügisel sõbrannaga kutsekasse ja tulime ka ühikasse elama ning alguses tundus kõik ülivinge.Sai õhtuni vabalt õues passida, omad tegemised, teed mis tahad, tuttavad inimesed elavad 2 ust eemal.Väga lõbus ja vinge oli.Siis aga avastasin, et mulle ei meeldigi enam nii väga ühikas olla.Pikad koolipäevad, kogu aeg kutsuti õue, päevast päeva mingi jooksmine ja kuskil olemine.See väsitab väga ära, sest igatsen väga vahest omaette rahulikult olla.Loomulikult igatsen ka enda eelmise kooli klassikaaslasi ja sõpru.
Kuna see sõbranna kellega kutsekasse tulin elas aastaaega eemal siis tundub, nagu ei klapiks me nii hästi enam igapäevaselt.Tihti on tal paha tuju ja siis valab ta selle minu peale välja.Muidugi nähvan kohe vastu ja sealt need tülid tulevad.Lepime muidugi jälle mõne tunni pärast ära aga see niimoodi väsitab.Muidugi on mul ka koduigatsus ja igatsen enda vana kooli ning sõpru taga.Nendega tundsin end hästi.Mul oli iga päev hea tuju ning polnud probleeme.Õhtul koju ja kui ei tahtnud õue minna ei hakkand keegi sulle ukse taha järgi tulema nagu ühikas.Mina ja mu sõbranna saame klassist põhimõtteliselt kõikidega läbi ja mu sõbrannale meeldib klassikaaslasi tuppa vedada.Ta on nagu selles mõttes muutund, et ta ei arvesta enam minuga.
Sõbranna norskab.Ja see häirib mind.Olen talle seda korduvalt päeval öelnud ja alati ta on nagu:jaa jaa tean.Enam ei norska.Aga siis hakkab sama asi otsast pihta.Ja sellest on alguse saanud minu magamata ööd.Kui ma ta öösel üles äratan ja ütlen, et ära norska siis ta ei tee väljagi vaid ainult ütleb, et mida ma ajan ja norskab natsa aja pärast edasi.
Oli plaan ka sellel nädalavahetusel Tallinnasse minna.Mu crush elab seal ja tahaks temaga kokku saada ja oligi plaanitud et lähme jne ja meil ööbimiskoht ka olemas, aga siis tuli üks klassiõde ja kutsus meid enda poole ööseks ja mu sõbranna oli nagu kohe:davai, lähme.Ütlesin et pliis lähme Tallinnasse ja tema ütles mulle selle peale et mida tal seal teha.See tuttav kelle juurde saaksime ööseks on mu sõbrannaga natsa parem sõber ja ei hakka ise väga selle tuttava käest ööseks küsima.Crushi poole ei saa hetkel minna, sest ta elab isegi sõbra juures ja pole enda veel korralikku korterit leidnud.Oleksime linnas kokku saanud natukeseks kasvõi.Ja oma töögraafiku pärast ei ole tal võimalik ka väga ringi reisida nii et siia ta tulla ei saa kus mina olen.Ning teisi tuttavaid või sõpru kes saaksid mind enda juurde hetkel ööseks võtta mul pole.
Kodu, enda eelmise kooli ja eelmise kooli sõprade igatsus on tohutu.Ma ei jaksa koolis käia, sest tundub nagu tallaks kõik mind jalge alla.Kõikidega teistega arvestatakse, aga mina olen nagu kõigile ükskõik.Ma ei jaksa enam.Selline tunne nagu oleks ennast kaotand.Ma ei jaksa enam ennast kokku võtta.Täpselt selline tunne nagu hing oleks väga väsinud.Kui kodus käin on alati nii hea tuju.Aga kohe kui pean siia tagasi tulema siis on automaatselt halb tuju ja iga nädalaga läheb aina halvemaks.Kõik hakkab vastu.Juba keset nädalat vasaradab peas ainult üks mõte:tahan koju.Olen püüdnud siin hea tujuga olla, aga pidevalt juhtub midagi mis mu tuju alla tõmbab.
Üks teema muidugi veel.Sõbrannal oli siin linnas kus nüüd õppime ühe kutiga mingi teema.See kutt pettis teda ja mina pidin iga päev kuulama seda draamat mis neil oli.Alguses elasin sõbrannale väga kaasa, aga ajapikku muutus see jutt tüütuks ja kui mina hakkasin rääkima enda crushist siis segast tema otsekohe enda kuti teemaga vahele ja hakkas enda teemat edasi rääkima.Ja sellest ongi tulnud see probleem, et ta ei kuula mind ära.Mul pole inimest kellele oma muresid kurta ja kellega ühika elu nautida.
Tunnen, et ei jaksa enam.
Olin varem väga elav ja lõbus ning vahest muutus mu hea tuju isegi tüütuks, aga nüüd ma ei tunne iseennast enam ära.Ma olen vaikne, pidevalt omaette ja kogu aeg on tuju halb.
Mida teha?Mul pole ühikas sõpru kellega chillida ja niisama tore olla ning kelle oma muresid või rõõmusid rääkida.Ongi selline tunne nagu oleks mind üksi jäetud.Ei hakka iga päev enda teistele sõpradele ka internetis kirjutama.Neil ka omad tegemised ja koolitööd.Mida teha?Kuidas hakkama saada?Juba peale kahte kuud on mul tunne, et tahaks lihtsalt koju.Ütlete kindlasti, et ma võtaks igasuguste inimestega ise ühendust jne eksole.Aga nagu ma ütlesin:mind lihtsalt ei märgata.Kõikidel on klassis nagu oma grupid aga mina olen see kes ei kuulu kuhugi.Ma saan kõikidega küll läbi, aga mul pole sõpru ega sõbrannasid.Ma suhtlen inimestega, aga inimesi kellega väljaspool kooli ka koos olla mul pole.See sõbranna, kellega siia tulin suhtleb paljudega, aga mind ei märgata.Kodus on mul sõpru palju nii vanast koolist kui ka väljaspooli kooli.Ja muidugi on mul muid sõpru ka.Aga nemad on täisealised ja käivad tööl ning neil pole alati aega kokku saada.Kodukandist suhtlen rohkem tüdrukutega, aga on ka häid poistest sõpru kodukandist.Tallinnas ainult poistega suhtlengi.Kodukandi omad ja Tallinna omad suhtlevad minuga meeleldi ja on alati huvitatud minuga kokkusaamisest.Tallinna omad muidugi saavad minuga kokku vastavalt töögraafikule(nad on täisealised).Muidugi suhtlen enda crushiga ka, aga temaga pole mul samuti võimalik tihti kokku saada, sest tema käib ka tööl.Nad kõik on mulle üritanud selgeks teha, et peaksin ühikas kuidagi vastu ja küll ma hakkama saan.Aga aina hullemaks mu meeleolu ja igatsus kodu järgi läheb.
Võib olla oskab keegi nõu anda ja kui ei oska siis suur aitäh, et vähemalt seda teksti lugesite.Võib olla jäi tekst natuke segane aga loodan et saate aru.
Tüdruk, 17

Re: Uue kooli probleemid

#2
Tsau, lugesin su teksti läbi ja tundub suht kurb olukord olevat tõesti. Miskipärast tunnen ma ennast kuidagi seal tekstis ära, nagu see on selline situatsioon kus ma kujutan ennast ise ka olevat. Ma saan täiesti aru et selline elu väsitab, ajab tuju ära ja muud sellist, sa pole kindlasti ainus taolise probleemiga. Täiega nõme sinu sellest ühikakaaslasest, et ta nii isekas on. See on samuti nõme et tülid tihedamini nüüd tekivad, aga nii on tegelikult väga paljudel sõpradel/sõbrannadel, et nii tihedal kokkupuutumisel on tülid kiiresti tulema. Muidu selle norskamise teema kohalt,- seda on kindlasti väga raske ise kontrollida, pole väga mõtet temaga sellepärast pahandada, kuigi saan aru küll et võib väga tüütu olla :D . Sellest saan samuti aru, et ei taha teisi(kodus olevaid) sõpru tüütada pidevalt kirjutamisega jne, pole tõesti mõtet. Ma aidata küll ei oska aga tegelt tahtsin küsida, et mis tähtkujust sa oled? Igatahes ma loodan et su olukord paraneb, päikest.:)

Re: Uue kooli probleemid

#4
Norskamist kahjuks ei saa inimene ise kontrollida ja tal endal on ilmselt ebamugavamgi kui teistel, kuna võib tekitada piinlikkust. Sina saad kasutada kõrvatroppe.

Crushiga kohtumine - sõbranna võib tunda end kui viies ratas vankri all, seega miks ta peaks ohverdama oma nädalavahetuse sellele, et sõbranna saaks deitida. Miks te selle noormehega ei võiks kokku saada juba hommikul, et sa saaksid õhtul koju tagasi minna?

Koolist. Uue kooli või töökohaga kohanemine võtab ikka aega, ka siis, kui kohe alguses sulandud. Mul endal läks praeguse töökohaga peaaegu kolm kuud, kus absoluutselt iga pühapäev oli masekas ja esmaspäev sinine. Mis oli sinu perspektiiv, kui otsustasid praeguse kutseka kasuks? Kas tahtsid seda, mida seal õpid, reaalselt tuleviku mõttes, läksid sõbrannaga kaasa või mõtlesid, et äge on elada sõbrannaga sellist ühikaelu? Kõik on täiesti mõistetavad põhjused. Ehk on teil sõbrannaga üksteisest kopp ees, kuna olete kogu aeg ninapidi koos, nii koolis, toas kui ilmselt ka mujal? Vajad ehk rohkem puhkust temast? Äkki aitab see, kui käid igal õhtul jalutamas ja kuulad samaaegselt head muusikat? Sel viisil saad omades mõtetes uidata, pead muremõtetest korrastada ja üleüldse on värskes õhus liikumine tervislik ja toob parema enesetunde.

Kui tunned, et sinu privaatsust rikutakse sellega, et klassikaaslased sinu toas käivad, võid sel teemal sõbrannaga vestelda. Mullegi ei meeldiks selline privaatsuse rikkumine ja eriti kui sa ise otseselt nende inimestega ei sõbrusta.
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid eakaaslastega”