Fake=õnnelik?

#1
Tervist! Ma olen 15aastane tüdruk ja ma mõtlesin, et kirjutan siia enda "mure" .Loodetavasti oskab keegi mingit head nõu anda vms.Ma tunnen ennast vahepeal nii üksikuna nagu mul poleks elu ... Kuigi tegelikult on mul paar tõelist sõpra ja mõndadest toredatest tuttavatest vaatamata. Inimestega suhtlemisega mul probleeme pole. Pigem on asi selles, et ma pole kaasa läinud sotsiaalmeedia trendidega ehk ma ei postita endast mingeid tissipilte, selfiesi ja muud paska :D rääkimata muudest kommetest, läbud pole üldse minu business. Eriti tuleb üksilduse tunne esile kui näen koos mõnda armsat paari või instagramis keskmise välimusega tüdruku selfiet kes on end üles tuuninud ja muidugi on tal sadu like ja rohkelt kommmentaare. Mullle tundub, et väga paljudel on sadu tuttavaid ja sõpru päriselt. Ma ei ole tavaline tüdruk ja ma julgen seda ka tunnistada. Mul on omapärane välimus, stiil,ekstreemsetest hobidest rääkimata. Ma olen mina ise ja ei teeskle kedagi teist. Enesekindlust mul ka omajagu jagub ja teiste inimeste arvamus mind ei huvita eriti. Ma olen mõelnud, et ma võin tunduda teistele ülbena, sest väga paljud inimesed vaatavad mind ja tahaks justkui tutvuda, aga ometigi pean peaaegu alati ise juttu alustama. Tegelikult naeran ka palju ja üritan ikka olla positiivse ellusuhtumisega. Vahel tunnen end justkui oleksin pärit teiselt planeedilt, sest väga paljude endavanuste maailmavaade on teistsugune. Suhted vastassoost isikutega mul ka eriti ei õnnestu :D alguses on kõik üli excited, et oh nii äge oled vms, aga pikapeale hakkavad nad end alati tundma nagu neil poleks elu vms hahah :D ma tõesti ei tea mis värk sellega on...ja ma tean et kedagi teist see jutt eriti ei huvita, aga kui tõesti lugesid selle teksti läbi siis oleks huvitav teda kuidas ma võõra inimese silme läbi tundun ;) Lisaks veel selle, et väga mitmed kutid kellega olen suhelnud ei ole huvitatud minust kui inimesest :( ja kui olen mõnda aega kellegagi suhelnud, siis öeldakse, et ah sa tundud tegelt suht tark ikka... Oh jah igastahes kas äkki ma saaks ise midagi ka veel teha, et minust eelarvamusi ei tekiks?

Re: Fake=õnnelik?

#4
sõltuvalt aastaajast...tavel sõidan lumelauda, suusatan suvel cruisin longiga, käin kalal, vettehüpped jms. Ühesõnaga kōik sellised tegevused, mis tekitavad närvikõdi :) jaa ma tean, et see võib kõlada imelikult ja paljudele see ei meeldi, aga ma olen juba sellega harjunud, et inimesed mulle "hull" ütlevad :D

Re: Fake=õnnelik?

#5
Külaline kirjutas:sõltuvalt aastaajast...tavel sõidan lumelauda, suusatan suvel cruisin longiga, käin kalal, vettehüpped jms. Ühesõnaga kōik sellised tegevused, mis tekitavad närvikõdi :) jaa ma tean, et see võib kõlada imelikult ja paljudele see ei meeldi, aga ma olen juba sellega harjunud, et inimesed mulle "hull" ütlevad :D
Lahe oled :)

Re: Fake=õnnelik?

#7
Külaline kirjutas:suht kõrge ego sul. täiesti tavaline tüdruk täiesti tavaliste hobidega oled, pole seal midagi ekstreemset. pole ime, et ülbena paistad, sest seda sa oledki. soovitangi oma ego maandamisega pihta hakata.
Sinu kommentaar on siin kõige ülbem.Selle asemel et aidata,hõõrud ninaalla tema probleeme,kuid mitte seda,kuidas neist vabaneda ja end parandada.

Re: Fake=õnnelik?

#8
no vot just midagi sellist ma ootasingi...ma ju tegelikult pole ülbe lihtasalt tundun selline (eriti neile, kes mind ei tunne) ja see ego on tõesti keskmisest kõrgem, aga seda ikka selle tõttu, et inimesed on selleks põhjust andnud :D aga tegelikult ma tahaks ka seda teda kuidas seda maandada?

Re: Fake=õnnelik?

#9
Külaline kirjutas:sõltuvalt aastaajast...tavel sõidan lumelauda, suusatan suvel cruisin longiga, käin kalal, vettehüpped jms. Ühesõnaga kōik sellised tegevused, mis tekitavad närvikõdi :) jaa ma tean, et see võib kõlada imelikult ja paljudele see ei meeldi, aga ma olen juba sellega harjunud, et inimesed mulle "hull" ütlevad :D
uu, kalal käimine, nii ekstreemne, livin' on edge jne

Re: Fake=õnnelik?

#10
Lugesin su jutu läbi ja tekkis tahtmine endast ka siia kirjutada (loodan et keegi ei pahanda) :D et siis.. Olen 13-aastane tüdruk. Üks neist veidrikest keda maailmas kohtab. Mind ei huvita meik, miniseelikud, hull populaarsus jne. Pigem eelistan puude otsas lebotamist, ns kuskil vanas naftabaasis(asub Haapsalus) passimist, metsas kolamist, madude ja sisalikkude taga ajamist, kalastamist jms. Aeg-ajalt tunnen, et olen kuidagi "nähtamatu".. Klassiõed nt saavad oma fb proffiilikale 20-50 kanti laike ja ma saan heal juhul 3... -.- häid sõpru leidub mul ainult netis, mu kodulinnas on aga ainult 1 inimene keda sõbraks nimetada, ülejäänd omavanused heidivad. Koolis olen mingi tarkur.. Ei õpi tunni ajal, koduseid töid ei tee, aga lõpetan ikka viitega (6. klassi tunnistusel oli üks 4).. Õpsid vihkavad mind, kuna kipun nende vigu parandama ja tean vastust igale küsimusele mis nad mulle esitavad.. Muidu olen aga mingi vaikne könn kuskil oma laua taga ja joonistan :P mu maailmavaade on võrreldes teiste omavanustega vähe teistsugune.. Mulle on öeldud, et mõtteviisi poolest võiks mind pidada 2-3 aastat vanemaks. Mul on poiss, 16, oleme mitu kuud koos. Ja ta on mu esimene. Teised keda kohanud olen on kuidagi väga lapsikud tundunud. Ta vähemalt oskab olla minu mõistes normaalne. Njamh, mu jutust pole mitte mingit kasu ega midagi, aga ma lihtsalt tahtsin seda kirjutada :D

Re: Fake=õnnelik?

#13
PisikeKellike kirjutas:Lugesin su jutu läbi ja tekkis tahtmine endast ka siia kirjutada (loodan et keegi ei pahanda) :D et siis.. Olen 13-aastane tüdruk. Üks neist veidrikest keda maailmas kohtab. Mind ei huvita meik, miniseelikud, hull populaarsus jne. Pigem eelistan puude otsas lebotamist, ns kuskil vanas naftabaasis(asub Haapsalus) passimist, metsas kolamist, madude ja sisalikkude taga ajamist, kalastamist jms. Aeg-ajalt tunnen, et olen kuidagi "nähtamatu".. Klassiõed nt saavad oma fb proffiilikale 20-50 kanti laike ja ma saan heal juhul 3... -.- häid sõpru leidub mul ainult netis, mu kodulinnas on aga ainult 1 inimene keda sõbraks nimetada, ülejäänd omavanused heidivad. Koolis olen mingi tarkur.. Ei õpi tunni ajal, koduseid töid ei tee, aga lõpetan ikka viitega (6. klassi tunnistusel oli üks 4).. Õpsid vihkavad mind, kuna kipun nende vigu parandama ja tean vastust igale küsimusele mis nad mulle esitavad.. Muidu olen aga mingi vaikne könn kuskil oma laua taga ja joonistan :P mu maailmavaade on võrreldes teiste omavanustega vähe teistsugune.. Mulle on öeldud, et mõtteviisi poolest võiks mind pidada 2-3 aastat vanemaks. Mul on poiss, 16, oleme mitu kuud koos. Ja ta on mu esimene. Teised keda kohanud olen on kuidagi väga lapsikud tundunud. Ta vähemalt oskab olla minu mõistes normaalne. Njamh, mu jutust pole mitte mingit kasu ega midagi, aga ma lihtsalt tahtsin seda kirjutada :D
Nagu loeks endast.... :D Okei tegelt mind teised endavanused just ei heidi (on erandeid ofc) aga lic siukest ligemat sõprust pole (va 1 tüüp), ainult see Tere-misteed verk... ning mul pole poissi ja nd aastake vist vanem aga muu jutt klapib :D :P Deem sa Haapsalus vist... muidu läheks kuskike metsakesse kolama ;)
Osaliselt matageenius, kes jagab ka keemia matsu
Muidu
Slowly dying like all of us

Re: Fake=õnnelik?

#14
tibukee kirjutas:Nagu loeks endast.... :D Okei tegelt mind teised endavanused just ei heidi (on erandeid ofc) aga lic siukest ligemat sõprust pole (va 1 tüüp), ainult see Tere-misteed verk... ning mul pole poissi ja nd aastake vist vanem aga muu jutt klapib :D :P Deem sa Haapsalus vist... muidu läheks kuskike metsakesse kolama ;)
Elan Haapsalus jap. Siin leidub nii vähe selliseid minusuguseid. Tule mulle külla, siis saab metsa minna :D

Re: Fake=õnnelik?

#16
Kõigepealt olgu mainitud, et ei ole olemas vähemtähtsat muret. Iga mure on kellegi jaoks oluline. Ning seega ka tasub igat muret võtta tõsiselt.

Eks ned levinumad huvid, välimus ja tegevused saavad kõasti rohkem tähelepanu ning seetõttu tundub ka kõik muu ebaloomulik. Nagu ka siit teemast näha võib, ei ole kõik sugugi ühesugused.
Erinevus on hea. Ning paar väga head sõpra on juba tõesti hästi.
Ma arvaks, et mitte tuttavad ei ole need, mida lugeda vaid need tõeliselt head sõbrad.

Võid muidugi otsida teisi sarnaste huvidega noori ning selle võrra oma tutvusringkonda laiendada.

Poiste osas - täiesti okei on see, kui 15-aastaselt veel poisssõpra pole. Tõesti.
“It's what you've done with your time, how you've chosen to spend your days, and whom you've touched this year. That, to me, is the greatest measure of success.”
― R.J. Palacio, Wonder
Vasta

Mine “Suhtlemisprobleemid eakaaslastega”

cron