Otsing leidis 338 vastet

Mida rohkem on inimesel saladusi, seda väärtuslikum ta on. Ei, sa ei saa oma saladuste eest raha, aga sa kunagi ise tunnetad oma väärtust. See väärtus aitab sul elu õigena näha. Sellepärast ei peagi kõik seda nägema, salapära on inimesele talendina antud ja seda peab hoidma.

Aga sunni ennast midagi tegema! Igaühel meist on mingi anne ja see ei tule välja enne, kui sa seda ise realiseerid. Pühenda ennast rohkem õppimisele siis, kui sa ei suuda sellega eriti hakkama saada. Väljapääs on alati olemas sellisest nähtusest nagu igavus ja sellepärast küll ei tasu oma eluga hüva...

1) Tuleb planeerida ja käituda plaani järgi
2) Tuleb panna end armastama seda, mida teed.
3) Tuleb uskuda, et see on üks samm edu poole.
Mõned inimesed imestavad mu kohusetundlikkuse üle, kuidas ma nii palju teha jõuan? Need nimetatud kolm punkti ongi mulle "3 käsku" kohustuste täitmisel.

Siis sa ju saad midagi ette võtta! Võta heegelniit ja -nõel ja hakka heegeldama, tee jõulukaarte, kirjuta raamatut, laula, mängi pilli ja kui see on sinu jaoks liiga igav, siis mine kasvõi paljana õue ringi jooksma! Igav? See pole enam tänapäeva probleem. Mõnel on siin ajapuudus, vaat see on problee...

Hull-tydo, aga proovi ennast nnelikuna ette kujutada, mõnigi oskab õnnelik olla vaid katuse eest pea kohal.

justme... kirjutas:aga võibolla ei taha ma ise ennast aidata ja soovin mõelda, et nii on parem.
Milles probleem? Hakka siis tegutsema! Hakka tahtma!

Elu EI OLE lühike ja see on elamist väärt. Kui sa jätkadki sellist suhtumist ellu ja ei tegutse, ei tule see õige elu sinu juurde, aga tasub vaid tolmu põlvedelt maha puhuda ja õlad taha sirutada - ongi elu käes! Ma ei loetle siia kõik oma tõved, kõiki kallaletunge, see on mõttetu, see on minevik ja...

Tunnistan üles, ma olen vahepeal katsetanud ennast ka üles puua, kuid kõe otsas rippudes helistas mulle mu vana tuttav ja ma pidin kiirustama. Põhjus oli nimelt selles, et mul on igasugu haiguseid, see, et päris paljud inimesed armastavad mind peksta ja see, et mul sõpru polnud. Vaikselt nuuksusin o...

Ma pakun, et tegemist on inimese esimeste tõeliste raskustega elus. Ei, ma ei pilka kedagi, see on täitsa inimlik, isegi minul oli nii (see oli vast päris ammu). Kui mul avastati mitmed haigused ja sõbrad hülgasid mind sellepärast... Ma polnud siis selleks hetkeks midagi sellist elus kogenud ja ei l...

Mul oli kunagi tahe surra, kuid ma sain sellest üle. Ma mõtlesin: "Miks ma olemas olen? Kas see on õnnelik juhus? Mis oleks siis, kui maailmas poleks mitte kui midagi?" Saades teada, et elu on ainus viis eksisteerida, tunnetasin elu väärtust. Ma tahan elada igavesti ja kui mitte igavesti, siis veel ...

Vihmavesi, loodan, et leiad targema lahenduse, see lahendus on äärmiseks juhuks. Ma tõin näite päriselust, nii sain sellest MINA üle. Aga ma tean, et oled kindlasti tark ja tore inimene ja suudad mõistliku lahenduse leida.

Mul oli samuti sellega probleeme, sest minu vastu tarvitatakse üsna palju vägivalda ja see nutt oli vist ka üks vägivalla põhjuseks. Eelmisel õppeaastal mõtlesin, et kui vägivald ikka veel ei kao, siis peab kannatama. Seejärel, kui keegi mind mõnitama või lööma tulin, olin tuim, tundetu, külm - just...

Meil on klassis üks selline tüdruk, tal on sama mure, mis sinulgi, kuid ta ei pööra sellele punastamisele üldse täelepanu, samuti ei pööra sellele ka teised. Tähtsam on ju see, mida inimene räägib, mitte see, kas ta punastab või ei.

Mida sa ootad? Keegi ei tule sind järsku embama, hakka tegutsema! Astu kuskile organisatsioonidesse, ole võimalikult aktiivne ning varsti saad iga viie minuti pärast kedagi naeratusega näol tervitada!

Ära mõtle sellest, ka depressiooniga saab elus edukas olla. See on sama, mis mingisuguse valu puhul: las valutab, mina ei pööra sellele tähelepanu. Kui sa sellele rohkem tähelepanu pöörad, pakub see sulle rohkem piina. Sisusta oma aega, siis on sul vähem aega jaburustele mõelda, kui sul on kuskille ...

Mul on üks väga hea "ravim" sulle: MUUSIKA. Musitseeri, laula omaette, tuju läheb kohe paremaks, tekivad teosed, mida sa ISE oled teinud, mille üle sa oled uhke. Nüüd toon sulle ühe näite päriselust: Õpin sellises koolis, noh, mitte eliit, seda kindlasti. Õpin hästi, olen üks parimaid koolis. Kui te...

Kui sul kodus niivõrd halb olukord on, võid ju minna varjupaika elama, ära peatu, tegutse!

FFs, selle asjaga annab ära harjuda. Rangus tuleb lõppude-lõpuks siiski kasuks. Mõned leebemalt kasvatatud inimesed ei oska ennast tihtipeale taltsutada, ei tunne piire, kuid rangelt kasvatatud inimesed seevastu on kinnisemad, hoiavad kannatusi enda sees, mis pole samuti hea.Mulle isegi hakkas see m...

mina ka ei räägi oma kasuisaga sest ta on nii värd inimene See on vale suhtumine! Ära nimeta kõiki sulle ebameeldivaid inimesi värdjateks, sest sellepärast, et niimoodi mõeldakse, võib inimene muretsema hakata, kuid stress võib põhjustada väga palju halba. Me kõik oeme head või vähemalt üritame oll...

Seda hilja jalutamist tegelikult polegi ju vaja. Mõelgem kasvõi inimese kui loomana. Kui õigel ajal magama minna, tunned hommikul end hästi. Olen selline asjaajaja-inimene, sellepärast ei saagi eriti välja magatud ja see pole üldse tore. Sa võid praegu mõelda, et midagi sellest halba ei tule, kuid t...

Nojah, eks see mõness peres ikka range ole, eriti sellistes vene peredes, nagu mul on. Ometigi ma hakkasin vanemate vaatenurka jagama, sest rangus on üks väga vajalikke asju (sõltub inimesest). Tore on veel see, et nad mind minu tõvedega veel maha ei jäta, see on juba vägitegu.

Aga keegi ju peab julguse kokku korjama ja esimest sammu tegema, proovi sina! Võta oma vana sõbrannaga midagi ette, ta ju ei hammusta!

See on tõesti üks elu katsumustest. Ometigi ma ei mõista kannatajaid hukka, ma saan täitsa teist aru, ka minul oli siis raske. Ära arva, et nii ka jääb. Kui ma sellest seisundist väljusin (alguses tuleb ISE väljuda sellest, siis tuleb ka muu), hakkasin igasugu asjadega rohkem tegelema ja sealt hakka...

Ma ükskord minestasin, kui mul peale operatsiooni õmblused ära võeti. Verd kui sellist ma ei karda, kuid õnneks arst oli kõrval. Arst andis lihtsalt nuuskpiiritust ja tõstis jalad üles, et kergem oleks. Rauapuudus on mul küll, seda ravitakse hetkel, ma loodan, et on paremaks läinud.

Lugedes teie postitusi ma jõudsin kokkuvõttele, et ma polegi kunagi armunud. Mõtlesin veelkord läbi, ei, ei ole. Täitsa imelik lugu ju. Kõik on kogenud armumist ja mina mitte. Kuidas see armumine üldse siis välja näeb, miks tekib, kuivõrd tugev see üldjuhul on?

Mul oli kunagi väga rakse depressioon, kuid ma sain sellest vabaks, sest ma õppisin selleda nautima, see on raske protsess, nõuab tahtmist, kuid lahendatud saab küll. Mul samuti probleeme: mul on palju haiguseid, koolis mind mõnitatakse, sõimatakse ja äärmisel juhul ka pekstakse. Teine soovitus sull...

Mine täiendatud otsinguisse